Life of Jana

Tere blogi, Jeee, pool maad on läbi! Olen ametlikult 20 nädalat rase. Paar nädalat tagasi märkasin, et enam ei lähe mulle riided selga. 😱 Kõht on järsku nii palju kasvanud, et pidin hakkama raseda riideid kokku ostma. Hetkel on meil Austraalias talv ja esimesena minu listis oligi paar paari pikki pükse ja pehme oversized kampsun. Aga kindlasti mõtlesin ka selle peale, et kevad tulemas ja siis läheb jälle siin kuumaks, nii et kleit ja lühikesed püksid eksisid samuti mu ostukorvi ära. Riiete ostmine on alati olnud minu jaoks kerge, aga osta rasedariideid on juba teine teema. Ma ei tea miks, aga enamus rasedariided näevad välja nagu vanaema riided ja mõnede stiil ja tegumood on nii imelik ja kohmakas. Proovin ka jälgida, et ei toetaks liialt nn fast fashion-it ja tõesti ainult ostan riideid, mida plaanin kanda  kaua ja peale rasedust. Lõpuks pärast pikka online-s surfamist tellisin riided kolmest poest - The Iconic, Uniqlo ja Cotton On. Proovisin kõik asjad selga ja tegin väiksed klip

Tere blogi, Jah, üllatus, üllatus, ma olen rase! Esimene trimester on läbi ja teen küsimused-vastused varjandis blogipostituse. Ausalt öeldes ei olnud mul just kõige kergem algus- jõetus, väsimus, iiveldamine ja oksendamine kestsid 6. nädalast kuni 13. nädalani. Ei tuleks vist eriti huvitav postitus, kui ma peaks kirjutama, kuidas ma kõik need nädalad voodis veetsin ja mitu korda päevas vetsupotti kallistasin, nii siis vastan pigem mõnedele esimese trimestriga seotud küsimustele.   Kuidas sa avastasid, et sa oled rase ja kuidas sa Tristanile ütlesid? Ühel reede hommikul ärkasin varem, et trenni teha. Jooksin jooksulindi peal umbes 30 minutit ja terve selle aja tundsin end imelikult. Umbes 5 minutit enne jooksmise lõppu tuli mul üles mega suur röhitsus ja natuke maomahla. See tunne oli nii tuttav! Tagasi tuppa tulles tegin veel Tristanile nalja, et olen vist rase. Terveks päevaks jäi see mõte mind kummitama ja ma ütlesin Tristanile, et peaks igaks juhuks rasedustesti tegema. Järgmi

Tere blogi, Pole ammu kirjutanud. M õ tlesin, et teen m õne postituse eesti keeles. Inglismaal elades oli mul eestlasest s õbranna, kellega sai pm iga p äev r ä äkida, helistasime, k ä isime k ü las v õ i v ä ljas kohvitamas. Austraalias pole mul sellist v õimalust (pole head s õbrannat/tuttavat 😢) ja ma lausa igatsen eesti keeles rohkem kirjutada/r ä äkida. Anyways, tahtsin jutustada natuke Saskiast ja tema toitumisest, mis on p äris palju muutunud sellest ajast, kui Austraaliasse kolisime. Saskia on hetkel toidu suhtes veidike tujukas ja valiv. See sama toit, mis ma talle paar p äeva tagasi tegin, seda ta ei pruugi j älle s üüa. Samas t äiesti arusaadav! Endal on ka vahel mingid eriti imelikud isud ja tujud. Ja eks ta saab nüüd rohkem aru ka maitsetest. Kui ma proovin näiteks mõne juurika toidu sisse ära peita, siis ta leiab selle kohe üles ja küsib ''mis see siin on''! Sellist rasket liha (veise või sealiha) talle ka ei meeldi süüa, aga kala tahab küll. Hea on see,